Pühapäeva
hommikul tõusin veidi uimase ja magamatuna, tavapärasest hilisema pastasöömise
tõttu ei tulnud und ja öösel ärkasin mitu korda üles. Lohutasin ennast juba vana
faktiga, et seni parima maratoni tulemuse jooksin ma umbes 3,5 tunnise uneaja
pealt. Viljandi kogemusele tuginedes sõin seekord varem (3 tundi enne starti)
ja jõin korralikult. Juba autos tarvitasin pool pakki geeli, teise poole andsin
Pille kätte hoiule, kuna ta pidi meile rattaga kuhugi maale vastu sõitma.
Aimasin, et ega mul seda vaja ei lähe, aga natuke julgem tunne ikka.
10 paiku
jõudsime Tehvandile, Pille pani meid Mariega staadioni juures maha ja sõitis
ise Elvasse, et siis sealt meile rattaga rajale vastu tulla. Ilm oli
päikeseline, aga esmapilgul jahe ja tuuline (Tehvandi staadionil on küll alati
tuuline), läksime staadionihoonesse. Polnud küll seda tunnet, et tahaks pikad
püksid ja jope maha võtta. Veidi peale poolt riietusin, viisin asjad pakihoidu
ja asusin sooja tegema. Tegin jälle sellise korraliku Viljari trenni stiilis
soojenduse, noh „käteringid eest taha“ ja nii edasi.
Enne starti
nägin peaaegu kõik tuttavad ära, FB jooksjatest Merili, Riinu, Taavi, Kaspari
ja Gunnari. Olin võtnud plaani alustada 5.55min/km (Viljandi oli spordiportaali
järgi 5.43, aga reaalselt veidi aeglasem, sest spordiportaal paneb selle 12km
jooksuks, mida ta tagelikult ei ole). Stardikoridori läksin võrdlemisi hilja,
aga olin ikka suhteliselt ees. Riinuga saime seal kokku, ta plaanis minuga koos
alustada, aga ma kahtlustasin, et see on talle aeglane algus. Mina otsustasin
sel korral kindlalt oma jooksu teha ja mitte kellegi teise tempos punnima
hakata. Eesmärgiks oli parandada, mitte ära kustuda ja joosta teine pool
kiiremini, kui veel selle juures poolmaraton alla 2h tuleb, siis suurepärane.
Staadionilt
sain seekord küll imeruttu minema, päris palju võidab, kui 2 stardigruppi
eespool olla. Loomulikult tuli suurem mass kohe alguse selga ja loomulikult on
see natuke raske, kui tundub, et KÕIK jooksevad mööda, aga ma surusin maha
tahte kaasa minna. Riinu läks peale esimest kilomeetrit siiski minema, mina
vaatasin kella ja kõik oli kontrlli all, kuue ringis. Pulsinäidu ma peistin
taas kellalt ära, et see pärssivaks ei muutuks, sel korral oleks võinud ka
peitmata jätta nagu hiljem selgus. Enesetunne oli suurepärane, võhma mõttes
vähemalt. Millegipärast läksid kohe alguses natuke säärepealsed lihased krampi.
Õnneks olin „püksi pistnud“ ampulli magneesiumit, mis kohe tarbimisse läks. Võibolla
harjumatult rahulik algus mõjus jalgadele nii, aga kui asfaldilt metsavahele
keerasin, hakkas ruttu parem. Esimest korda nautisin ma mitteasfaldil jooksmist
rohkem, kui asfaldil.
Imelikul
kombel, mida aeg edasi seda lihtsamaks läks, aga need varasemad lollid jooksud
on mind nii hellaks teinud, et ma ei julgenud juurde ka panna. Pille oli ka
autos manitsenud, et kui palju alla poolt tundi ei maksaks 5km Tpsse jõuda.
Noh, see läks peaaegu apteekrikaaluga 30.55 :D. Suurt janu polnud, haarasin
siiski topsi spordijooki, aga ei kõndinud, läksin vaikse sörgiga TPst läbi,
jõin paar lonksu ja loksusin eelnevasse temposse tagasi. Mõtlesin, et kui poole
peal sama hea on, siis panen juurde.
Pikematel
langustel kasutasin ära gravitatsiooni ja „kukutasin“ ennast mõnuga mäest alla,
siledal maal hoidsin rahulikku tempot, järsematel tõusudel püüdsin veidi
kiirendada ja mõtlesin Viljari trennidele, et ikka põlv kõrgemale, lauged pikemad
tõusud jooksin lauskmaaga samas või õige pisut kiirema tempoga. Vot selline
taktika, senisele hoopis vastupidane – lauskmaal puhkasin, laskumistel ja
tõusudel tegin tööd. Kui kilomeetri ajad hakkasid ohtlikult üles minema
sikutasin natuke pidurit peale.
11km TPs
veel tempot tõsta ei julgenud, kuigi enesetunne oli jätkuvalt suurepärane.
Isegi loodust jõudsin sel korral palju enam märgata. Korra olid tee ääres nii
ilusad nurmenukud, kohe tahtmine korjata tekkis. See oleks muidugi tase omaette
olnud, lillekimbuga üle finishijoone J
Olin
sattunud mulle hästi sobiva tempoga gruppi, mis kuskil 9km enne lõppu hakkas
kiirust juurde panema. Nüüd mõtlesin, et mis siis ikka, lähen kaasa. Ühtegi
rasket hetke polnud veel saabunud, seega oli õige aeg veidi lisada. Umbes 8km
enne lõppu oligi Pille rajal vastas sain vett ja järgmisest, 16km TPst joomata
läbi minna.
Ainuke veidi
raskem moment oli see 16-17km lõik, seal vist tõuseb üsna märkamatult, aga
pikalt. Seda mäletan ka eelmisest aastast, aga nii raske sel korral polnud. Ma
ei mäleta, millisel tõusul ma eelmsiel aastal esimest korda kõndisin, üsna
varakult igatahes. Sel aastal polnud ma veel kordagi kõndinud ja nüüd julgesin
juba otsustada, et ei kõnni ka.
6km enne
lõppu möödus Marie, tema temposse ma igaks juhuks ei võtnud, ikka veel oli
hirm, et äkki kustun veel enne lõppu ära. Poolmaratoni siiski proovisin alla
kahe tunni saada, aga selleks oleks pidanud paar kilomeetrit varem tempot
tõstma, seekord siis 21,1km aeg 2:01:25. Väga pettunud ei olnud, poolmaratone
tuleb sel aastal veel ja oluliselt kergematel radadel.
Ja siis juba
oligi finish. Jooks oli suurepärane, eriti enesetunde mõttes, aga ka ajaline
parandus oli 11 minutit. Autos kella vaadates selgus, et AVG pulss oli 149.
Noh, kui ma nüüd ausalt ütlen, siis eks enesetunne oli ka umbes selline :D
Samas parandus tuli ju korralik, las mul olla siis mõni otsast lõpuni hea enesetundega
jooks. Ilmselt võistlusklassis „aeroobne tsoon“ olin ma suhteliselt eesotsas.
Negative split VIST isegi tuli (igatahes viimane ots ära ka ei vajunud) ja kohtade
jada TPdes on mul senini pigem vastupidi liikunud.
Numbriline
osa:
·
Lõpuaeg
2:14:22, 11 minutit parem, kui 2011
·
Koht
1348, N koht 176
·
AVG
pulss 149, 19 lööki madalam, kui 2011
·
TP
ajad ja kohad: 5km 30:55 (1547), 11km 1:03:07 (1489), 16km 1:29:31 (1432), 19km
1:52:36 (1373), 21,1km 2:01:25 (1348)
* 5:44 min/km (2011 - 6:12)
Suur aitäh
Pillele transpordi, jootmise ja kaasaelamise eest. Õnnitlused Viljarile võidu
ja trennikaaslastele suurepäraste aegade ja paranduste puhul!
Marju, palju õnne! Jooksid väga hästi! Teil on vist ikka väärt trenn ja väärt treener ka;)Sa ise oled ka väga visa! Suur parandus, kohe uuest klassist aeg. No ma oleks ka tahtnud joosta,ja väga väga kiiresti! Loodame, et 2. juunil oleme mõlemad jälle tulejoonel! Ja jookseme väga väga kiiresti! Ennustusvõistlus aegade kohta on avatud!
ReplyDeleteAitäh Kadri! Trenn ja treener on tõesti super :) Ja 2. juunil siis täiega!
ReplyDeleteÕnnitlused! Väga edukas talvine trenniperiood sul olnud.
ReplyDeleteTõusude koha peal tekkis mõte, et peaks ka vist Viljari trennidesse tagasi tulema ;P