Kui (tahte)jõuga ei saa,
siis tuleb vabalt võtta – sellise mõttega ma Viljandi
Linnajooksule läksin. Regasin ennast peale Tartu linnakat, ei
tahtnud, et toonane emotsioon jooksust hooaja lõpetab. Nädala
teises pooles tekkis kahtlusi, kas Viljandisse minek ikka on hea
mõte, sest tundsin mõndadel päevadel küllalt suurt väsimust.
Ilmselt käis läbi ka mingi kerge viirus, haige otseselt ei olnud,
aga veidi kraapis kurgus ja nina oli natuke kinni.
Nagu ma vist ka varasemalt
olen maininud on Viljandi linnajooks seotud väga mõnusa
emotsiooniga – see oli mu esimene jooksuvõistlus, aasta oli siis
vist 2009. Toona läbisin 13,5 kilomeetri pikkuse raja ajaga 1:32:26.
Aeg on Viljandi Linnajooksuga oma töö teinud ja selle kolme
kilomeetri võrra lühemaks kulutanud, samas korvab seda kaotust
Pika tänava tõus, millesarnast Eesti jooksuvõistlustel vähe (kui
üldse) kohtab. Kuid kõigest järjekorras.
Ühesõnaga eesmärk oli
joosta nii, et on tore ja hea. Mis ilmtingimata ei tähenda aeglaselt
jooksmist. Startisin koos Merili ja Kairega. Ise mõtlesin, et kui
mingit ajalist eesmärki üldse mõelda, siis 10km rekordi 52:43, mis
püsib aastast 2012 (sest ma lihtsalt pole ühtegi 10km jooksu
jooksnud) võiks praegu ju isegi mitte eriliselt pingutades üle joosta. Kuid
ka see polnud eesmärk omaette. Pealegi selgus, et puhta kümne aega
jälle saada ei õnnestu, sest täpne distants on 10,5.
Kui ennast esimesest
stardipusast lahti sain, läksin minema üsna hea tempoga, algus ju puha allamäge. Ütlesin kõrval jooksvale Merilile, et
ega liiga aeglaselt on ka raske. Igaljuhul esimese kilomeetri aeg
tuli 4:45 ja jäi ka ainsaks kilomeetriajaks, mida ma tean, sest
kella ma vajutasin siis "lap" nupu asemel hoopis kinni.
Esimene muutus rajal oligi kohe alguses. Kui varem joosti
lossimägedest alla ja siis kohe Huntaugust üles ja Ugalast mööda,
siis nüüd otse maanteed mööda alla Ugala juurde ja sealt
paremale. Varem oli siin esimene raske koht – ikka Huntaugu pärast.
Enne esimest vahefinishit 3km
peal lippasid Merili ja Kaire mööda. Mõtlesin, et las lähevad. Tundus, et Kaire läheb vist suts kiiremini. Meriliga
jooksimegi lõpuni koos. Ega otseselt lonkimistunnet ka polnud ja 4km
juures käis korra peast läbi mõte, et äkki võinuks aeglasemalt
ka joosta, et veel kergem tunne oleks. Samas paha mul polnud ja
mõtlesin, et kui enam pole hea, eks siis lasen tempot alla.
Peale joogipunkti 5.
kilomeetril oli rada kõik uus. Esiteks oli joogipunktijärgne tõus
viidud asfaldilt metsa alla, mis oli väga mõnus. Kuigi tõus
paistis eemalt suurevõitu ei saanud temast joostes väga arugi.
Tempo oli küll aeglane, aga mul oli pigem kerge seda joosta. Siis
jooksime majade vahel ja võtsime suuna järve poole. Viljandis
jalutamas käies olen ma mõelnud, et miks see osa linnast on
jooksuvõistlustel kasutamata, et siin saaks ikka väga vinge
profiiliga jooksu teha. Noh, kõigevägeva tuli mu soovile vastu ja
9,6 kilomeetri kandis keeras tõus järve äärest Ranna puiesteelt
pikale tänavale.
http://www.spordiliit.viljandimaa.ee/failid/2014/linnajooksu%2010km%20rajakaart.jpg
700 meetriga tõusu 60
meetrit, seda ikka on juba näha ja tunda :) Tõusu küljed olid
tihedalt pealtvaatajaid täis ja mul kerkis mällu pilt vaadatud
"vertical kilometer" jooksudest (maksimaalselt 5km
distantsil minimaalselt 1km tõusu), kus mägedest ülesjooksjaid
(vahel ka roomajaid) ergutatakse. Noh päris Alpidega Viljandit
võrrelda ei saa, aga selline pilt mul hetkeks silme ette tuli.
Tahtsin küll täismahus joosta, aga väike kõnnijupp siiski tuli.
Selle tõusu peale jäi ka 10km märk. Vaatasin kella, 47:midagi.
Kui tõus leebus ajasin taas jalad kõhu alt välja. Nüüd oli juba
natuke lõpuspurdi tunnet, ootasin, et Merili tuleks kõrvale ja
üritaks mööda minna, aga tegelikult spurtisin hoopis kahe
meesterahvaga, kaotasin :)
Lõpuajaks 50:58. Väga tore
jooks oli, selline hooajalõpetus mulle meeldib!
Traditsiooniliselt siia mõni
number kah.
Distants 10,5km
Aeg: 50:58
Umbkaudne 10km aeg: 47min
Koht 176 (328)
N koht 24 (99)
N21 koht 8 (35)
Millalgi hakkan nüüd jälle
pulsivööga sportima, huvitav oleks vaadata.
Hooaja võtan kokku järgmises
postituses.
No comments:
Post a Comment