Linnasprint "öö". 13.08.2014

Elu esimesele Linnasprindi ööetapile startisin koos Kadriga. Öise orienteerumisega olen kokku puutunud ainult 24h rogainidel, aga ega Linnasprindil minul orienteerumisega suurt pistmist olnudki. Kadriga ei teki tööjaotuse jagamisel küsimusi – tema loeb ja mina lidun. Vorm tundus mul olevat täitsa ok, Kadri polnud küll palju jooksutrenni teinud, kuid oli see-eest piisavalt puhata saanud ning orienteeruv tiimiliige saab ka sprindi sees väikseid hingetõmbehetki. Igaks juhuks tegime hommikul Toomel tõusutrenni, et ikka kindlasti õhtul tugevad olla ;)


Poole üheteistkümne paiku jõudsime EMÜ spordihoone parklasse ning asusime stardimaterjalide järjekorda. Natuke häiris tümakas ja pidev loba mikrofonidest. Mind ei tõmba sellepärast näiteks enam "kommertsjooksudele" (ööjooks, Tallinna Maraton – need on ekstreemsemad näited). Saime oma numbrid kätte ning sörkjooksu tegime lärmist võimalikult kaugel. Minul oli hea tunne, Kadri rääkis midagi mitte lainel olekust, aga ma teadsin, et kui antakse kaart ja start on Kadri nii lainel, et püsi ainult kannul. Mõtleisme, et pigem sörgime veidi pikemalt, sest stardijärjekorras pole ka mõtet seista. Olgu öeldud, et öö oli küllaltki jahe, midagi uut viimase pooleteise kuu jooksul.


Startisime umbes kell 23. Kadri haaras kaardi ning mina võtsin suuna sinnapoole, kuhu ka teised naised olid jooksnud. Kadri seletas punkti, et veesilma juures... Ma ei saanud esimese hooga aru, siin on ju mitu veesilma. Kui laskumisest alla sain, hakkasin taipama, kus täpsemalt. Kuna punktidel olid reflektorid, vilksatas see puude keskel ja vastupidiselt teisest küljest lähenenud tiimidele saime selle kohe kätte.


Teine punkt ovaalil. Natuke tuleks meil veel kommunikatsiooni lihvida, Kadri rääkis alul midagi sprindiringist ja siis ovaali kaugeimast nurgast. Jooksin läbi heina ja mõtlesin, et heaküll, kui ovaalil aru ei saa, täpsustame. Kui kostis sõna "jõulinnak" sain aru, et punkt on kiikede juures. Kadri jäi maha, mina spurtisin mööda ovaali punktini ja tagasi. See oli koht, kus mul pika mahajäämise tõttu oli veidi raske järgi joosta, aga ei pidanud vajalikuks Kadrit pidurdada.


Kolmas punkt üle kraavi kruusateele ja siis asfaldi ja kruusaka ristis. Kraavist läksime veidi halvast kohast üle, Kadri kukkus nõgestesse kõhuli, mina tagant-tulijana oskasin ettevaatlikum olla. Kahtlustasin järgmist kruusateed (alleed), aga punkt oli kohe siinsamas, paremat kätt.


Neljandasse punkti liikusime mööda asfalti kuni suusarada pööras alla dendroparki. Siin sain ideaalselt aru, kuhu Kadri mind juhtis, suusaraja alla pööramine on meile mõlemale tuttav teema. Edasi kästi joosta kogu aeg otse. Valisin mööda teed mineku, üsna teadlikult, sest eeldasin, et oleme seal kiiremad, kui otse heinast minnes. Kaarti nägemata on küll teedevalikuid hea teha, aga küll Kadri mu vale valiku korral tagasi oleks hõiganud. Kadri seletas, et punkt on liini alt läbi ja siis teises põõsapuhmas. Reflektor paistis taas kaugele.


Viienda punkti võtmiseks pidime alguses liini alla tagasi jooksma. Kadri pööras sinna juba varem, punktist välja tulles ma teda ei näinud. Hõikasin ja sain sõbra jälle kätte. Punkt ise oli suusatamisest tuttaval tõusul.


Kuues punkt, EMÜ maja "kolmas tasku". See siin on nüüd õppimise koht. Mõtlesin, et mida ma sellest olukorrast õppima peaks. Olukord ise oli selline, et kolmandas taskus, kuhu punkt oli märgitud, seda polnud. Me kulutasime otsimisele minu hinnangul poolteist, Kadri arvates kaks minutit. Õppida võiks seda, et kui punkt asub objekti kõrval (antud juhul maja seina ääres) ja seda märgitud paigas ei ole, võiks ühel hetkel objektile ringi peale teha, mitte minutite viisi edasi tagasi joosta ja loota, et punkt sulle soovitud kohas ikkagi välja ilmub. Oleks me majale teiselt poolt lähenenud, oleks punkt meile oodatust varem kätte juhtunud, aga kuna maja nurk tegi seal veel pöörde ka ja ma ei näinudki, et sein edasi läheb, ei taibanud sinna otsima minna. Olime loobumas ja lihtsalt edasi minemas ja siis selle punkti saimegi.


Seitsmes punkt oli künkake stardiala lähistel, see paistis juba järjekorras seistes. Kui Kadri meid sinnapoole tüüris jooksin liigsete küsimusteta kohe selle peale. Kaheksas teede ehituse juures. Natuke sai üle nööride hüpelda. See oli meile Viljari trennidest tuttav tõusunukk. Üheksas rulapargist natuke lauluka pool üle tee, siia tulles tegime väikse ringi, olekski võinud otse sellest "Viljari tõusust" üles joosta. Kümnes EMÜ juures väikeste jalkaväljakute tagumine nurk.


Olime mõlemad nõus, et väga tore oli. Täit rahulolu ei olnud tänu sellele 6. punktile. Sinnamaani ja peale seda sujus ju kõik ideaalselt – orienteerumisprobleeme polnud ning jooksutempo oli hea. Üsna suure tõenäosusega kaotasime 6. punkti tõttu kolmanda koha, sest vahe oli minut, aga me ekslesime seal kindlasti tugevalt üle minuti. Samuti olime mõlemad nõus, et kommunikatsiooni osa tahab sprindil veel lihvimist saada, aga küll me õpime. Enne oktoobri etappi on plaanis harjutada :)



Sauna ei läinud, aga kanalis käisin keskööl ujumas küll!