Rogainist. Kalle Jaarman mind tiimi kutsus ja olin nõus. Ei taha alustada "nutu och halaga", aga ma vist peaks põhjendama, miks ma planeerisin meile kolmeks tunniks ainult 19km (ll ca 15). Rogainieelselt olin ma umbes kuu aega olnud erinevate hädadega enamvähem selili – õlaopp, põskkoopapõletik, sellest tulenev väsimus. Nädal enne rogaini sain enamvähem juba liikuma. Aga see kõik nüüd selleks.
Esimese vea ma tegin ära nagu juba tavaks kipub saama enne rogaini – unustasin koju voodi peale hoole ja armastusega välja mõõdetud niidi. Kuna silmamõõtu pole mulle lisavarustusega kaasa tulnud, siis ilma ma ei oska. Ainus kohapealne lahendus oli harutada lahti kompassi nöör, mõõta sellest kompassi servaga 75cm ja see pastakaga ära märgistada.
Suur plaan oli mul kodus juba valmis tehtud, sest eelinfos oli kirjas, et punktid jäävad mõlemale poole jõge ja seda luhta ma ka enamvähem tunnen. Otsustasin, et üle jõe me väga suure tõenäosusega ei lähe, sildade ületamine tundus liiga energia- ja kanuuga minek liiga ajamahukas. Samuti tundus hea mõte jätta luht, millel on raske ja märg liikuda lõppu kui jalad võibolla nagunii enam kiiremaid liigutusi teha ei soovi.
Pool tundi enne starti, 11.30, saime kaardi. Erilisi üllatusi polnud, punktid olid jagunenud umbes nii nagu ma eeldasin, seega algne kava jäi paika – üle jõe ei lähe ja luha jätame lõppu. Üks "viiene" (punktid olid 2-5) oli ka nagu just lõpupunktiks jäetud, vähemasti mulle kangastus kohe, et see peab jääma selleks "ehk jõuame" punktiks. Jõudsime teha päris mitu plaani, parimaks osutus esimene, mille lõpuks veidi ümber tegime, väärtusega 70.
24-20- 35.
Kanaliäärsed punktid. Kõigi asukohad olid kohe kaardile vaadates selged, seega polnud muud kui valida otseim tee ja joosta. Lühikeste rogainide algus kipub käest ära, tundub, et peab hullu hooga panema, et esimeses punktis järjekorras ei peaks seisma. Nii ma siis panin, väiksema kanali kaguotsast mööda, teadsin, et sealt läheb tee. Kalle pärast ütles, et alguse tempo oli päris ehmatav. Jah, mulle endalegi. 24 – raudsillake üle kraavi "minu jooksu-kõnni rajale". 20 üle koertejalutusväljaku, silla alt läbi jõe ääres puu küljes. 35 talisuplejate maja trepil. Püüdsin rajalt kergliiklusteele lõikamiseks leida kõige kitsama koha, et künklikul rohul võimalikult vähe kulutada. Tempo rahunes ka maha.
57-36-32
Kalle punktid. Tema lapsepõlvekodu ümbrus. Ma eriti kaarti vaatama ei vaevunud, sest Kalle teadis täpselt kust kuhu otse saab. Esimesse punkti, Forseliuse Gümnaasiumi juures saime küll kõige otsemat teed. Aga 36ga läks untsu. Ma ei jaganud kohe välja, et see on seesama kuiv tiik Elise maja lähedal. Sest kaartidele märgitakse ta järjekindlalt veekoguna (talvel oli sama). Pidasime mõlema üht teist ovaali TÜ staadioniks ja kui ma ühel hetkel aru sain, et see ei ole TÜ staadion ja mul on kaart niimoodi murtud, et õige TÜ staadion jäi serva alla, olime juba Narva maante ristmikul (Konsumi juures). Täitsa vales suunas ja umbes 5min veaga. Kui Jaama tänavalt treppidest üles jooksime jõudis mulle lõpuks kohale, et see on ju SEESAMA tiik. Sealt Hiinalinna punkti 32 minek polnud õnneks raske.
44-21-30
Veel kaks Kalle punkti – lapsepõlvekodu ja kool. Kui välja arvata, et 44 oleks kogemata peaaegu vahele jäänud ja me alguses hakkasime suunduma otse Descartesi poole, siis muid vigu siin polnud. Ajalist kadu sellest ei tulnud, sest algus oli sama. Tegelikult oli meil algselt plaanis ka punkt 53, kaardi põhjapoolseim, Raadi lennujaamal (needsamad "muksud" vist kust alla tulles me eelmisel aastal Kadriga oleks heinte seest otse nina alt lendu läinud pardi pärast rabanduse saanud), aga see eeldanuks edasi-tagasi otsa kogupikkusega ligi 2km, vist 3h rogainil ka 5se eest liiga kõrge hind. 30 oli Annelinna majade vahel ja seal aitas hästi kaasa paarinädala tagune Seiklushundi päevak.
40-54-49
40sse võimaldasid hoovid joosta enamvähem otse suunaga itta nagu vaja, kui Prisma silt paisma hakkas võtsime suuna juba selle järgi. Punkt mänguväljakul, päris lõpus tuli väike viga, jooksime valelt poolt maja. 54 minekul oli ka kõige targem tegu minna suunaga lõunasse. Punkt oli mingis võsas, aga teelt sai teederisti järgi väga hästi suuna võtta ja kõndisime otse punktile peale. 49st ei saanud kohe aru, et lagendik kaardil on Ihaste mänguväljak, aga metsateekesed klappisid ilusti
43-29-47
49st välja joostes tuli poolkogemata parim võimalik tee. Edasi oli ainult Ihaste vahel tänavaid lugeda. 43 asukoht "lohus" oli mul enamvähem selge, olen selles lohus ennegi punktil käinud. Siit nägi nüüd plaan ette minna 50sse, aga ma küsisin Kallelt kella ja selgus, et meil on veel 1:45 alles. Otsustasime võtta neli lõuna poole jäävat punkti ja siis vaadata, kuidas edasi kujuneb. 29sse saime jälle vist parimat võimalikku teed pidi. Oli mingi mittemidagiütlev aed keset Ihastet. 47 – tallid. Mul sel hetkel kohe nende tallide asukoht nii selge polnud, et tunde järgi minna, tuli kaarti jälgida.
26-31-50
26 ma natuke kahtlesin, kas tasub seda kahest võtma minna. Aga jõudsime kokkuleppele, et tasub üritada. Tagantjärele mõtlen, et ju ta vist ei tasunud, selle asemel oleks lõpust viiese saanud. Samas vööni kraavi kukkuda oli ju ka omaette tore. Ehk siis luhalt üleminek oli seotud märgade elamustega. Punkt silla keerdtrepi keskel. 31 – tekkis kerge segadus, et "peame ikka silla alt minema jah", ajud lülitusid välja korraks, aga Kalle oli õnneks järjepeal. 50 – telk kraavi ääres. Sanitaarkaitsealani sain ma aru küll, edasi oleks olnud võsast suunaga, aga see oli teele nii lähedal ja võsa nii raagus ja teisi minejaid nii palju. Edasi-tagasi, kolm põlveni, aga kõva põhjaga kraavi per suund, 6 korda jalad märjad. Sealt väja tulles oli natuke selline tunne nagu Islandil peale jõeületamisi. Aga see läks ruttu üle.
51-41-27
Arutasime Ihaste vahelt minnes, kas tasub 51 võtta, aga ma otsustasin, et võtame nüüd ikkagi kõik teele jäävad neljad-viied ja siis lõpus vaatab, tundus, et oleme niipalju graafikus, et jõuab ka lõpu tegemiseks jäänud 56. Kohe ma ei saanud aru, misasi see 51 "soodiots" on, aga siis plahvatas, et see ongi ju sel minu rajal. Ütlesin Kallele, et need kolm punkti saame võtta ilma kaardita, tean täpselt, kus need on. 27le minnes ronisin küll millegipärast teele, kuigi punkt jäi teelt lõuna suunas luhal olevale põõsasse. Minimaalne viga.
59-42-F
59 tundus iseenesest lihtne. Teekeselt üle suure tee kraavile ja siis piki kraavi mööda luhta ja seal ta ongi. Lihtsalt... seda kraavi väga ei olnud, oli üks üsna üleüldine veteväli. Aga mitte sügavam kui põlveni. Paaris kohas Kalle aitas minu ja ka ühed naistetiimi daamid kättpidi üle koledamate kraavide. 59 piirkonnas sai ka natuke mõistus otsa, kohe ei leidnud ja tekkis minnalaskmismeeleolu. Kui Kalle juba täitsa vales suunas minema hakkas võtsin ennast kokku. Murdsime ennast üle kraaviderägastiku suurele teele välja. Praegu kaarti vaadates tundub loogilisem loobuda 42st ja võtta üsna lihtne 56, aga mulle siis vist näis veel, et me jõuame mõlemad. 42 ei tulnud kergelt, luhalt minek oli aeglane, kohe ei leidnud ja lõpuks lähenesime ringiga ümber lombi. Üks meestetiim oli seal enne meid, kuulsin, et 6min finishini. Tekkis tunne, et e jääme hiljaks. Mõtleisn, et minut pole väga hullu, aga siis olime juba kergliilusteel, aega 2,5min. Ma tegin isegi väikse kiirkõnnisutsu veel. Kalle soovis lõpetada "jooksuimmiga", ma olin selle mõtte poolt. Meil jäi 58 sekundit üle. Nüüd ma vaatan, et oleks võinud 56ga riskida vist. Sealt, kus oleks pidanud 56 peale keerama oli meil aega umbes 1,5min, 56 oli edasi-tagasi 400m pluss siis veel umbes 50m finishisse. Juhul kui me oleks 56le otse peale läinud, oleks me hilinenud vast 3min, seega kahega oleks plussis olnud.
Aitäh Kalle, tore rogain oli. Sörkida jaksasin endale üllatuseks ka 3. tunnil, asfaldil olid kilomeetriajad vahepeal 5:30 kandis. Aga see oli mulle ikka korralik pingutus praeguses olukorras. Kilometraaz tuli 24, punkte 80.
http://www.kape.ee/gadget/cgi-bin/reitti.cgi?act=map&id=587. Rajajoonistus. võistkond 32, Rialma.
Kell 22:30 startisin Tartust Lääne-Virumaale OPEROGi otsingule, mis lõppes parima võimaliku tulemusega – elusalt leitud eksinuga. Magama sain lõpuks kell 3 hommikul. Nägin liblikat ja virmalisi, oli sisutihe päev.
No comments:
Post a Comment