Tegelikult Viljandini on küll kóvasti aega, aga see on järgmine suurem eesmärk.
Minu maratonist on nüüdseks möödunud nädal. Selle nädala sisse on mahtunud kolm trenni, millest kahte esimest vóiks lugeda taastavaks ja eilset juba korralikuks trenniks. Esimene trenn oli lihtsalt saalis 25 minutit. Teises püüdsin uisutada, aga pean siinkohal ausalt tunnistama, et uisutasin ma 15 minutit, seda küll kiirusega 20-25km/h. Veel ausamalt pean tunnistama, et ma läksin móttega uisutada tasapisi ja RAHULIKULT…ei oska.
Eilne trenn oli juba üsna korralik kergem treening. Jooksin alustuseks 30 minutit, mille sisse mahutasin ka ühe kiire (maksimumiga) lóigu, umbes 300m üles-alla-üles ringil. Kuna Viljandis on päris mitu tóusu ja üks nendest vägagi korralik, valisin täna ka juba tóusurohkema ringi. Ilmselt järgmised kolm nädalat püüangi enam tóusu-langust joosta. Igatahes joostes oli enesetunne super. Vahemärkusena mainin, et maratonijärgset lihasvalu tundsin ma 3 päeva, millest VALUKS vóib tegelikult nimetada vaid esimest kahte, kolmandal olid reielihased veel vaid pisut tundlikud.
Jätkasin saalis, kus tegin 20 minutit ratast, 15 minutit stepperit, 15 minutit jóudu ja 15 minutit venitusi. Ratas oli mónus, kasutasin kerget varianti. Pólved igaljuhul ütlesid mulle aitäh! Stepperiga hakkasid lópupoole varbad veidi valusaks jääma ja tallad tuliseks minema. See probleem on mul stepperiga varemgi olnud, ilmselt labajala staatilisest asendist. Targemad inimesed: kas ma teen midagi valesti?
Viljandi miinimumeesmärk on taaskord lópetada (ei tea, kas peaks nüüd varsti sellise miinimumeesmärgi kórvale jätma ja midagi julgemat panema?), realistlik programm on parandada eelmise aasta aega 10 minutiga ja optimistlik oleks lópuaeg 1:15. Loodetavasti on ilma sama ilus kui eelmisel aastal. Viljandisse lähen ma pealegi väikse nostalgiaga, sest see oli minu esimene jooksuüritus!
No comments:
Post a Comment